2006. aasta alguses veetsin kuu aega Indias. See oli mu esimene seljakotireis ja üldse esimene reis väljapoole Euroopat. Ja kuigi see riik tekitas minus vastakaid tundeid, sai just sellest korrast alguse reisikihk, mille ammendumise osas ilmselt niipea veel ohtu ei teki.
Erksate värvide, teravate lõhnade, kakofooniliste helide ja unustamatute maitseelamustega, uskumatu ning absurdi piiril laveeriv India jättis minus oma jälje. Edaspidi lootsin igast järgmisest kohast kasvõi killukest Indiat leida. Ent päris nii pööraseks, kaootiliseks ja kummastavalt kaasakiskuvaks ei ole õigupoolest ükski teine riik osutunud.
Nüüd, 6 aastat hiljem, on aeg tagasi minna. Kuid enne veel, kui võin end Põhja-India kaosest avastada, ootab ees paar nädalat vaikust ja rahu Nepaali mägedes. Nagu ikka on elu aga täis ootamatusi ja nii ka nüüd, kui viimasel hetkel selgus, et sel korral tuleb reis hoopis omapäi ette võtta.
Enne starti veel mõned filmile jäädvustatud fotod eelmisest korrast Indias.
Rahu ja kulgemist sinu reisi, kulla Maris…
Võimas galerii, mul nüüd Indias käidud igatahes:)
Aitüma! Mulle oli ka nende piltide uuesti vaatamine omaette reis ajast tagasi, meenutamaks seda, milline oli India. Oli juba meelest läinud.