Atacama ja Iguazú

Vaatasin üle viimased fotod Lõuna-Ameerika mandrilt, millest üks osa on võetud maailma kõige kuivemas kõrbes Atacamas ja teine ühe maailma veerohkema joa, Iguazú juures. Mõned kuud tagasi kirjutasin Tšiilis piki Vaikse ookeani rannikut laiuvast soola- ja liivasegusest Atacamast ning 2,7 kilomeetri pikkusest ja oma 275st joast koosnevast Iguazúst ka lähemalt. Lisaks nende kohtade silmnähtavale erinevusele nagu Marsi maastikku meenutav […]

Tuhandeid kilomeetreid põhjast lõunasse

Esimene sõna, mis mulle Lõuna-Ameerikaga assotsieerub, on “suur”. Esmajoones meenuvad need lõputuna tundunud bussireisid, mille käigus sai Kolumbia põhjaosas asuvast Cartagena nimelisest linnast Buenos Aireseni mööda maismaad vähemalt üle 8000 kilomeetri läbitud. Ka parima tahtmise korral saan oma rännakutest selles maailma otsas vaid pinnapealselt kirjutada. Kuidas saakski lühidalt kokku võtta 17,8 miljonile km2-le ulatuvat maa-ala, mis […]

Kuivimast kõrbest veeküllaste koskedeni

Ma arvasin, et kõrbes on soe, ent ma eksisin. Desierto de Atacama, kuhu me Boliivia piiri ületades sattusime, on talvel võrdlemisi jahe, ent meie kohalesaabumise hetkel oli seal lausa erakordselt külm. Kõrbe, mis hõlmab ca 1000 km pikkuse ala Tšiili Vaikse ookeani rannikul ja mõnede hinnangul ka osa Peruust, Boliiviast ning Argentiinast, peetakse kõige kuivemaks maailmas. Tänu […]