Ladina-Ameerikasse reisima!

Homme hommikul sõidan mõneks ajaks Ladina-Ameerikasse. Mul ei ole kindlat plaani selles osas, kuhu ma lähen ja kui kaua ma kusagil olen. Alustuseks on mul ühe otsa pilet ja hulk National Geographicu mälupilte põnevatest kohtadest, mida ma näha ja pildistada tahaksin. Olen uuesti reisima minemisest mõelnud alates sellest hetkest, kui ma aprilli viimastel päevadel Kagu-Aasiast naasesin. […]

Juustu ja šokolaadi maal

Mulle meeldib lennujaamades väljuvate lendude tabloosid vaadata. Rida linnu – cancelled, boarding, last call… Mängin mõttega, kui veider oleks neist põnevaim sihtpunkt välja valida, pelgalt hetke ajel kõik plaanid ringi teha ning mõne aja pärast end hoopis teisest maailma otsast leida. Ent ka sel korral jäi see Kopenhaageni lennujaamas ainult üheks uitmõtteks ja nii jõudsin linna, kuhu […]

Un week-end

Näpistasin töönädalast paar päeva, et veeta un week-end à Paris. Pariis on mu käimata kohtade reisinimekirjas juba pikemat aega esikolmikus figureerinud, aga kuigi ma mujal Prantsusmaal mitmeid kordi reisinud olin, ei olnud ma Pariisi millegipärast veel sattunud. Kuuldes, et paar head sõpra sinna sõita plaanivad, ei mõelnud ma pikemalt, kas minna ka või mitte. Pariis oli […]

Kõige-kõigemad asjad

Raske uskuda, et alles paar nädalat tagasi olin ma maailma teises otsas, elades hoopis teist laadi reaalsuses. Hämmastav, kui lihtne on olnud uuesti oma ellu tervitada kõik need mugavused, millest olin mõneks ajaks loobunud ning mille olemasolu isegi unustanud, võtta garderoobist “Eesti elu” nimeline kostüüm, suruda see selga, valida sobivad rekvisiidid ja tuletada meelde oma […]

Vee all

Hanoist lendasin Malaisia idarannikule Kota Bharule. Kui ma lennukist maha astusin, venis nägu naerule. Tõmbasin sõõmu tuttavat, kergelt magusat ja niisket Malaisia õhku ning imetlesin pilvitut taevast. Vahel piisab väga vähesest, et tunda, et kõik on jube hästi. Sõitsin edasi väiksemale Perhentiani saarele (Pulau Kecilile). Kui mootorpaat mööda merd kihutas, tuul mu juukseid sasis ja rohekas-helesinine […]

Indigosinine ja fuksiaroosa

Jõudsin tagasi mitmepäevaselt matkalt Vietnami põhjapoolses osas, Hiina piiri lähedal asuvas piirkonnas nimega Sapa. See oli ühtlasi mu mitmekümnes ja selle reisi viimane retk Kagu-Aasia mägihõimu küladesse. Vaated, mis Sapas matkates avanevad, on lummavad. Eelkõige meenuvad trepiastmetena looklevad rohelised põllulapid orgudes, karge mägede õhk ja avarus, õhtune udu, mis mäetipud endasse imeb, öised äikesevihmad ning hommikune […]

Akude laadimine

Ho Chi Minh City on tõeline Aasia suurlinn kirjeldamatu palavuse, liikluskaose, rahvamasside, lakkamatu lärmi ja küllusliku toiduvalikuga. Tänavatel vallutavad endale teed tuhanded motoriseeritud kaherattalised, mille edasiliikumise näib tagavat nende juhtide nahaalsus ja stoiline rahu. Kirurgimaskide taha varjunud liikuv mass esitab väljakutse kõigile, kes teed soovivad ületada. Taktika, mis mind eesmärgini viis, seisnes katkematu liikluvoo mõnesekundilise pausi […]

Same same… but different

Mõned päevad tagasi jõudsin Vietnami. Lendasin Laose pealinnast Vientiane’ist Ho Chi Minh City’sse (Saigoni), selle asemel, et võtta ette 24 tunnine bussisõit Hanoisse. Plaanid muutuvad, eriti, kui reisides haigeks jääd. Ho Chi Minhis sai mu esimeseks ülesandeks haigla üles otsida ja vajalikud rohud saada. „Vietnami parim haigla“ ei sisendanud mulle küll erilist kindlustunnet. Ütleme nii, […]