Hiljuti käisin kinos Sõprus vaatamas tuntud fotograafi ja muusikavideote režissööri Anton Corbijni filmi “Control”. Must-valge film 70ndate lõpul tegutsenud bändi Joy Divisioni solisti Ian Curtise elust lummas mind oma kauni pildikeelega.
Olen üllatanud inimesi sellega, et võin ennastunustavalt muusikavideoid vaadata. Mida seal siis nii väga vaadata on, on mult küsitud? Samas ei olegi ma vaadanud videot kui sellist. Kui lähemalt vaadata, on iga kaader muusikavideost justkui eraldi foto, mille päritolu on kaugel olemast juhuslik.
Kaadrid vahelduvad paari sekundi tagant. Tegelased uues poosis, uues riietuses, uuel taustal. Kui ka tegevus videos piirdub ühe võttekoha ja solistiga, näeme siiski vaheldumas tohutut hulka kaadreid, mis on võetud eri perspektiivist, kord lähedalt, kord kaugelt. Tundub isegi, et mida aeg edasi läheb, seda lühemaks kaadrid lähevad ja seda rohkem pilte me ühes videos näeme.
Anton Corbijn on teinud palju videoid, sealhulgas nt Depeche Mode’ile, U2-le, Nirvanale ja Red Hot Chili Peppersile. Üks tema viimasemaid töid on Coldplay “Viva la Vida”. Talle omane must-valge jõulise kontrastiga stiil, mis on oluliselt mõjutanud 90ndate visuaalkeelt, kajastub ka ülalnimetatud filmis “Control”. Soovitan vaatama minna.
Anton Corbijni fotod.