Selline oli mu teekond Yucatáni ja Chiapase piirkonnas läbi kaamerasilma. Mehhikot jäävad meenutama:
- “lamavad politseinikud”, mille ületamiseks tuleb mitte pidurdada, vaid lausa seisma jääda;
- tulevikuperspektiiviga majad, mille katusel on püsti postid, et kunagi teine korrus peale ehitada;
- toidu serveerimine kilekotiga kaetud taldrikutel;
- Ocosingo kodukootud karneval ja püramiidi laotud puuviljad;
- mootorrattasõit läbi separatistide külade;
- lühiajaline illegaalne piiriületus Guatemalasse;
- kaabud ja vuntsid;
- tacod, quesadillad, burritod ja kõik muu, mis vähegi maisist tehtud on;
- templid, templid ja veelkord templid;
- ning muidugi punupatsides ja rahvariietes ringi lippavad maiad.
