7817 km pärast jõudsin Hongkongi. Küll tund aega planeeritust hiljem, aga piisavalt õigel ajal, et Kuala Lumpuri lennule jõuda. Ei mingeid sekeldusi, ka pagas ei läinud kaduma. Õnneks. Või siis kahjuks, sest nii ei läinud ju ka kott kergemaks.
Esimene samm konditsioneeritud lennujaamast välja ja vastu paiskub vana hea niiske, lämbe ja kergelt magus õhk. See on minu lemmikmoment Aasiasse reisides, mis naeratuse vägisi suule kisub. Mõned sammud seljakotiga, mis tundub veel nii harjumatu ja ometi juba selga soonib, ning oledki üleni higine. Edasi tuleb hakata juba olmelistele asjadele mõtlema nagu transport ja öömaja.
Siirdusin Chinatowni, kus pidavat olema soodsaim öömaja linnas. Leidsin ühe hipiliku öömaja nimega Le Village. Toad on lihtsad, ühiskasutatava vannitoaga. Koht ise igatepidi lagunev ja koristamisele ilmselgelt keegi erilist rõhku ei pane, aga siin on mingi seletamatu vibe, mis teeb selle täiesti eriliseks. Isegi võib öelda, et koduseks, sest miks muidu on sellel kohal oma püsikunded, kes tulevad paariks päevaks, aga jäävad nädalateks või kuudeks.
Esimesel korrusel on diivan ning mõned toolid laua ümber, kus kogu guesthouse’i rahvas päevad läbi aega veedab. Kohati meenutab see stseeni seriaalist Friends, ainult tegelased vahelduvad. Põrandaid katavad vaibad, mis on klammerdajaga paika fikseeritud, seinu ilustavad maalid ja joonistused, millest suur osa on ilmselt valminud kanepiuimas, katusel on lesila ja majas levib tasuta wifi.
Kuala Lumpur on hästi mitmekesine ja minu jaoks valitseb siin hea tasakaal lääneliku suurlinnaelu ja aasialiku kaose vahel. Esindatud on pilvelõhkujate leer eesotsas Petronase tornide ja megakaubamajadega, nagu ka Chinatown ja Little India oma täispikitud pudukaubalettide ja ohtrate toidukohtadega. Külg külje kõrval elavad malaislased, hiinalsed ja hindud, igaüks oma usku, riietumisstiili ja toidukultuuri järgides.
Kui mõni erand välja arvata, siis üldjuhul mulle suurlinnad eriti ei istu. Kogu see palavus, lärm ja katkematu inimeste tulv on väsitav. Aga Kuala Lumpur on mind positiivselt üllatanud. Nii et otsustasin jääda veel mõneks päevaks. Homme asun bussiga teele põhja poole Cameron Highlandsi, linna nimega Tanah Rata.
Lahe kuulda sinust, head edasi liikumist! 🙂