Natukene vähem kui 2 päeva enne Kopenhaageni maratoni starti. Olen tõsiselt ärevil. Pulss on tavalisest märkimisväärselt kõrgem.

Nädalapäevad tagasi sain Taanist oma stardinumbri – 3030. Mõelda vaid, kui ilus sümmeetriline number ja kui hästi see mu vanusega sobib. Otsustasin, et see on hea märk.

Kõik on valmis seatud, trenni on küllaga tehtud. Pühapäeval tuleb tõehetk, kas ma suudan 42,2 km läbi joosta või mitte. Kuigi, kas mitteläbimine on üldse võimalus? Ma ei kujuta ette, kui pettunult ma võiksin end tunda, kui mul nt jalga kramp lööb ja edasi liikuda ei oleks võimalik. Paneksin ilmselt kogu oma jonnakuse ja tahtejõu mängu ja roomaksin ikkagi lõpuni. Või siiski?

Minu eesmärgid:
1) Joosta distants läbi. Tulgu, mis tuleb.
2) Joosta distants läbi vähem kui 5 tunniga. Esialgu sean sihiks 4h ja 35min.

Paljud on küsinud, milleks ma seda teen. Kurat seda teab… ilmselt mulle lihtsalt meeldib end proovile panna. Mingit muud sügavamat tagamõtet mul ei ole. Tean vaid, et see, kuidas ma jooksukauge inimesena selleni sattusin oli üks suur juhus ja ilmselt on otsus maraton joosta võimalus uuteks juhusteks.

5 replies on “3030 @30”

  1. Muidugi sulle meeldib ennast proovile panna, on ju alati meeldinud ja loodetavasti jääb alati meeldima.

    Maratoni lõpuni jooksmine on mõtlemise küsimus. Vorm on sul olemas ja vaim on sul tugev. Nii et tee ära. Rahulikult, enesekindlalt ja ennast ning jooksu nautides. Natuke valu käib asja juurde ja kui sa selleks valmis oled, siis on kõik korras.

    Aga mis peamine – maraton on päriselt Elamine, kogu ihu ja hingega. Selles peitubki ilu.

    Jooksen viimase tunni koos sinuga, armas sõber.

  2. Väga superluks tulemus, vaatasin just protokolli! See oli ikka tõsine ja vinge maratoni JOOKSMINE mitte lihtsalt läbimine. PALJU ÕNNE! Tõsine respekt:)

  3. See on jah kiibi järgi võetud puhas aeg. Stardijooneni pidin ca 7 min kõndima.

Comments are closed.