Kõige-kõigemad asjad

Raske uskuda, et alles paar nädalat tagasi olin ma maailma teises otsas, elades hoopis teist laadi reaalsuses. Hämmastav, kui lihtne on olnud uuesti oma ellu tervitada kõik need mugavused, millest olin mõneks ajaks loobunud ning mille olemasolu isegi unustanud, võtta garderoobist “Eesti elu” nimeline kostüüm, suruda see selga, valida sobivad rekvisiidid ja tuletada meelde oma […]

Vee all

Hanoist lendasin Malaisia idarannikule Kota Bharule. Kui ma lennukist maha astusin, venis nägu naerule. Tõmbasin sõõmu tuttavat, kergelt magusat ja niisket Malaisia õhku ning imetlesin pilvitut taevast. Vahel piisab väga vähesest, et tunda, et kõik on jube hästi. Sõitsin edasi väiksemale Perhentiani saarele (Pulau Kecilile). Kui mootorpaat mööda merd kihutas, tuul mu juukseid sasis ja rohekas-helesinine […]

Indigosinine ja fuksiaroosa

Jõudsin tagasi mitmepäevaselt matkalt Vietnami põhjapoolses osas, Hiina piiri lähedal asuvas piirkonnas nimega Sapa. See oli ühtlasi mu mitmekümnes ja selle reisi viimane retk Kagu-Aasia mägihõimu küladesse. Vaated, mis Sapas matkates avanevad, on lummavad. Eelkõige meenuvad trepiastmetena looklevad rohelised põllulapid orgudes, karge mägede õhk ja avarus, õhtune udu, mis mäetipud endasse imeb, öised äikesevihmad ning hommikune […]

Akude laadimine

Ho Chi Minh City on tõeline Aasia suurlinn kirjeldamatu palavuse, liikluskaose, rahvamasside, lakkamatu lärmi ja küllusliku toiduvalikuga. Tänavatel vallutavad endale teed tuhanded motoriseeritud kaherattalised, mille edasiliikumise näib tagavat nende juhtide nahaalsus ja stoiline rahu. Kirurgimaskide taha varjunud liikuv mass esitab väljakutse kõigile, kes teed soovivad ületada. Taktika, mis mind eesmärgini viis, seisnes katkematu liikluvoo mõnesekundilise pausi […]

Same same… but different

Mõned päevad tagasi jõudsin Vietnami. Lendasin Laose pealinnast Vientiane’ist Ho Chi Minh City’sse (Saigoni), selle asemel, et võtta ette 24 tunnine bussisõit Hanoisse. Plaanid muutuvad, eriti, kui reisides haigeks jääd. Ho Chi Minhis sai mu esimeseks ülesandeks haigla üles otsida ja vajalikud rohud saada. „Vietnami parim haigla“ ei sisendanud mulle küll erilist kindlustunnet. Ütleme nii, […]

Miks inimesed reisivad?

Ma olen viimasel ajal mõelnud, miks inimesed reisivad. Miks nad haaravad seljakoti ja lähevad. Nad ei tea enamasti, mis kohtadesse nad satuvad või kust nad süüa või öömaja leiavad. Nad rebivad end lahti kõikidest mugavustest, mida kodune elu neile pakub ja sageli ka armsatest inimestest, trotsivad teadmatust ja lihtsalt lähevad. Ja neid, kes nii lähevad, ei […]

Arbuusid ja lao-lao

Otsustasin veel mõned päevad enne Laose piiri ületamist Põhja-Tais veeta. Siirdusin linna nimega Tha Ton, kus ei olnud suurt midagi peale hakata. Järgmisel päeval viis tibukollane pick-up mind Mae Salongi Myanmari piiri lähedal. Mae Salongist võtsin võrri, et omapäi mööda külasid ringi sõita ning kokkuvõttes kujunes see minu jaoks üheks lahedamaks kogemuseks Tais. Põristasin mööda kurvilist […]

Pai nagu pai

Bangkok oli sama lämbe, saastunud ja ebasõbralik, nagu ma mäletasin. Olen sellele linnale korduvalt võimaluse andnud, aga siiani ei ole Bangkok veel mu poolehoidu võita suutnud. Turistihordid, kes millegipärast kõik Khao San Rd-ilt ostetud riietes ringi käivad. Silmnähtavalt stressis taksojuhid. Mahlamüüja, kes ei naerata sulle jooki üle andes. Võõrastemaja töötajad, kes juba trepile astudes sind tülpinud […]

Myanmari fotod

Myanmar/ Birma on üks põnevamaid riike, kus ma reisinud olen. Kontrast teiste Aasia riikidega on märkimisväärne. Mehed jalgade ümber mässitud pikkades rätikutes beetlipähklit närimas, naised omanäoliste thanakhapuu pulbri maalingutega, robustsed bussid, taksod, mille põhi on nii kulunud, et võid jalgade all teed märgata, koloniaalstiilis majad, kuldsed stuupad eesotsas võimsa Shwedagon Payaga, mungad oma punastes rüüdes… […]