Jätkuks viimati avaldatud Varanasi fotodele, umbes täpselt selline nägi välja mu teekond Fatehpur Sikris, Agras ja Delhis. Need olid kohad, mida nägin, inimesed, keda kohtasin, ja hetked, mis mingil põhjusel mu kaadrisse jäid…
Sel korral Indias tunnetasin eriti selgelt seda, et pildistamine pakkus mulle võimaluse vahetu kontakti loomiseks kohalike elanikega, hoolimata sellest, et me üht keelt ei mõistnud. Läbi kaamera õppisin ma nendega suhtlema, tundma neile iseloomulikke liigutusi ning tajuma nende meelestatust minu, ülejäänud maailma või siis pelgalt nende fotole jäädvustamise suhtes.
Ma jalutasin tundide kaupa, rahvamassides ja üksipäini kõrvaltänavatel, tundmata end kuidagi ohustatuna. Vastupidi. Eneselegi üllatuseks tundsin hoopis uutmoodi sidet selle maa ja inimestega, milleni ei olnud ma jõudnud oma esimesel reisil. Sellisena lasi India mul end sel korral avastada.
Võimas rännak, Maris!