Nädalad on möödunud justkui paari päevaga. Mõne tunni pärast lendame juba Bangkokki, mille kurikuulsas lennujaamas tuleb meil ka öö veeta. Hommikul sõidame edasi Macausse ja ülehomme Hongkongist Amsterdami kaudu koju.
Kambodža on ääretult huvitav ja mitmekülgne reisisihtkoht. Kindlasti ei tasu siia sõita ainult Angkori pärast ega veeta kogu puhkus rannikul peesitades. Kui mul oleks nädal veel, oleksin reisinud riigi raskemini läbitavasse idapoolsesse piirkonda, kus võib näha hõimurahvaste elu. Ja kui nädalake veel, oleksin paadiga mõnele saarele sõitnud. Kindlasti ei ole tegemist “pommiauguga”, mis oma tuntumatele naabritele millegipoolest alla jääb.
Minu jaoks oli üks meeldivamaid asju see, et siin on hea pildistada. Ükskõik kellega tegemist, keegi ei olnud selle vastu, et teda pildistatakse, ja võimalus näha oma fotot kaamera ekraanilt pani ühtviisi kilkama nii väikese lapse kui hambutu vanainimese, vaese talupoja kui paremal järjel oleva linnavurle. Samuti toetas pildistamist detsembri hea kliima – väga soe, aga mitte nii palav, et kaamera käest libiseks ega saaks üldse päikese käes olla.
Reisida siin riigis on meie mõistes väga soodne, kuigi suurem osa hindadest olid ikkagi kallimad kui guidebook pakkus. Ööbimisele kulus meil päevas keskmiselt 8 dollarit, toidule-joogile 10-15 dollarit ja transpordile umbes 10 dollarit (kuna ühistransporti mõnedes kohtades praktiliselt ei ole, võib just see antud riigi kontekstis väga kalliks osutuda). Kui tagasihoidlikult elada, saab hakkama alla 30 dollari päevas.
Kambodža rahaühik on riel (1 dollar = 4000 rieli), aga raha vahetamise vajadust otseselt ei ole, sest paralleelselt arveldatakse ka dollarites. Makstes dollaritega saab ülejäänud summa kohalikus rahas tagasi.
Hea on vahepeal ära minna. Põgeneda argielu eest ja keskenduda millelegi muule peale iseenda. Senised mured ja dilemmad omandavad väiksema mõõte kuniks nad kaovad sootuks, sest eemal olles asenduvad nad uute ja palju elulisemate muredega, nagu kus ma täna magan, kust ma süüa saan, kas mul on piisavalt vett, et õhtuni vastu pidada… Reisil olles on lihtsam leppida vähemaga, kui kodus olles. Samuti taipad alles eemal olles, et aega on maa ja ilm, ja kui vale on öelda, et ma tahaks, aga ei jõua.
Parim asi äraminemise juures on aga tagasitulemise rõõm ja uus energia, mis annab jõudu vastu pidadada järgmise äraminemiseni.
Hei!
Ilusat tagasijõudmist teile ja vahvat jõulu lennujaamades!
Edaspidi ma siis ei kuule enam, et tahaks, aga ei jõua, jah 😉 Ja peaks ise siis eeskuju võtma.
Piparkoogilõhnaselt!