Öelda, et olen taastunud, oli ehk natukene ennatlik. Ma ei ole nii põhjalikku toidumürgitust veel mitte kusagilt saanud. Mingil hetkel reisi jooksul tuleb see muidugi ikka läbi teha, kui toituda tänaval valmis vorbitud vürtsikatest roogadest ja jahutavatest puuviljakokteilidest.
Koduteel kohtusin Amsterdami lennujaamas sõbrantsiga nagu meil ikka tavaks, kui ma läbi Amsterdami kuhugi teel olen. Moodne ühiskond. “Hei! Olen lennujaamas ja ilma jopeta, saame kokku?” ning möödubki 5h niisama juttu puhudes nagu poole tunniga.
Järgmise kahe kuu väljavaade on sisuliselt iga päev trenni teha, et 24. mail Kopenhaageni maraton läbi joosta. Ma ei ole seoses Tai reisiga nii kaua aega (ca 1 kuu?) treeninud, et hirm on näha, kui kõvasti vorm langenud on.
Viimasel korral jooksin 18 km ja see on hetkel ka kõige pikem distants, mis ma läbinud olen. Täna alustan uuesti. Esmaspäeval ootab mind ülevaatus Spordimeditsiini SA-s, kus mulle tehakse koormustest ja öeldakse, millise pulsiga mul ok joosta on.
Lisaks ootavad Tais tehtud fotod üle vaatamist, kategoriseerimist ja veebi panemist. Arvestades, et neid on palju ja kõik on raw failid, võtab see omajagu aega.
Reis oli väga tore. Nägin ilusaid ja erilisi kohti, kohtusin huvitavate inimestega, sain pildistada nii palju kui hing ihaldas, mitte midagi teha, hästi süüa ja põnevaid asju proovida. Mul olid Tai osas ikka päris korralikud eelarvamused. Tegelikult oleksin nii põhjas kui ka lõunas kindlasti veel paar nädalat tegevust leidnud.
Üksi reisimist julgen kindlasti soovitada. Kohati tundus, et nii koged end ümbritsevat palju tervamalt, kuna oled uuele rohkem avatud. Ja üksi olek on ka täiesti valiku küsimus. Iga päev on võimalus kedagi omasugust kohata.
Pärast reisi on mul alati tohutult energiat ja uusi ideid. Sukeldun tagasi ja loodan, et see tunne niipea ei kao.
Kuhu talletasid kõik need raw failid?
Peaks isegi üksi reisi ette võtma, sel põhjusel, et siis ei pea lihtsalt kellegagi arvestama. Isekas nagu ma olen:) Ainult see julgus üksi minna, et kedagi kõrval pole, vajaks veel kasvatamist.
Ootan põnevusega pilte.
Eks mul oli mitu mälukaarti kaasas. Kokku 12GB.
Mu enda 8gb mälukas laseb medium suuruses raw-e lasta umbes 300 pilti kokku. Olen v6rdlemisi suur kl6psija ja eksootilises kohas, kujutan ette, et laseksin kaardi paari päevaga kindlasti täis. Mu teadmised raw-ist pole kyll kiita, aga kuna silmaga ekraanilt on raske jpeg-ga erilist vahet näha, siis kasutan jpeg-d ja mälukaardile mahub umbes 1200 pilti.
S6idan nädalavahetuseks Marokosse ja juba muretsen, kas 1200 on piisav kolmeks päevaks, enne kui saan pildid arvutisse jälle Hispaanias lasta. Paljud neist lähevad kindlasti ka kustutamisele, kuid minul kui amatööril läheb tihti vaja sadat pilti, et neist 5 mind täielikult rahuldaks.
RAW-d on mõttekas kasutada, kui plaanida pilte suurelt välja trükkida. Kui seda ei plaani, siis vahet ei ole.
1200 pilti tundub 3 päeva kohta päris palju 🙂 Väheks võib jääda vaid siis, kui tõesti 3 päeva hommikust õhtuni pildistad ja kogu aeg on, mida pildistada. Ma teen tavaliselt niipalju pilte 3 nädalasel väljasõidul.
Samas on kasulik igaks juhuks vähemalt üht mälukaarti lisaks kaasas kanda, et juhuks, kui ühega midagi juhtub, on teine käepärast.
Edu Sulle Marokos!
Jah, võib tunduda tõepoolest palju. Ma mõnikord tulistan mõnest lapsest, kassist või mõnest liikuvast asjast mõnekümne minutiga paarsada pilti. Kuna nad mulle eriti poseerida ei taha. Valdav osa neist läheb pärast muidugi kustutamisele, aga need mis jäävad, ei pruugi mõnekümne klõpsuga välja kukkuda. Eks vilumusega jääb ka piltide arv vähemaks ja õnnestumise protsent hakkab tõusma.
Ohoo Maris! Lõpuks ometi on ka sind mõnel pildil näha 🙂 See mulle meeldib…