Viimati Kesk-Ameerikast kirjutades mõtlesin jutu lõppu lisada paar nõuannet selle kohta, mida teha (ja mida mitte teha), et Ladina-Ameerikas oleks mugavam ja turvalisem reisida. Miskipärast tuli mõtteid selles osas aga rohkem, kui ma planeerinud oleks, nii et otsustasin selle suisa eraldi teemana ette võtta.

Palju on räägitud sellest, et Ladina-Ameerika võib paiguti ohtlik olla. Relvastatud röövid, elundivargused, kuritegevus jne. Ma arvan, et kuigi palju olukordi on tingitud pelgast juhusest ja valel ajal vales kohas olemisest, on reisijal endal võimalik üht-teist ära teha, et kriitilisi situatsioone vältida. Tõenäoline on, et kui oled halvimaks ette valmistunud, siis midagi ei juhtu.

Ja siin need on – rida soovitusi, mis on välja koorunud mu enda või teel kohatud teiste reisijate kogemustest ja üleelamistest, mida saab suures osas rakendada mitte ainult Ladina-Ameerikas, vaid ka mujal maailmas. Kindlasti saab seda nimekirja täiendada ja loodan, et leidub inimesi, kes seda ka teevad, et teistega oma teadmisi jagada.

Ära paista silma ilusate asjadega

  • Võta kaasa võimalikult vähe ja võimalikult mittehinnalisi asju. Peaaegu kõike eluks vajalikku saab osta koha pealt, kuigi võimalik, et mitte päris sama kvaliteediga ja mitte päris igalt poolt.
  • Millegipärast on just moodsamad ja kallimad seljakotid need, kust midagi varastatakse, mis kinnitab vaid seda, et mida tagasihoidlikumalt sa reisid, seda väiksem on tõenäosus, et keegi sult midagi ära võtta soovib.
  • Väikest sülearvutit või nutitelefoni, rääkimata kaamerast tasub kaasas tassida, kuna tasuta wifit leidub paljudes kohtades ja pildistamist väärivaid objekte või maastikke samuti. Ent samas tuleb olla valmis nendest asjadest ka ilma jääma. Olgu öeldud, et adapter on Ladina-Ameerikas hädavajalik.

Vaata, kuhu lähed ja mida teed

  • Ära mine pimedas inimtühja kohta. Kindlasti mitte üksi, aga vältida tasub seda ka mitmekesi.
  • Ära mine üksi inimtühja randa või metsa ka päise päeva ajal, eriti millegi väärtuslikuga nagu kaamera või lap-top. Turvalisem on see võõrastemajja jätta ja endale kaaslane leida.
  • Väldi ujumist seisva veega kohtades ja väga tugeva hoovusega randades.
  • Ära liialda alkoholiga. Purjus inimesed on kõige lihtsamaks märklauaks igal pool. Õhtul välja minnes veendu, et on keegi, kes sul silma peal hoiab.
  • Kui võimalik, väldi öist bussisõitu ja katsu uude linna mitte liiga hilja kohale jõuda. Kui jõuad öösel, broneeri öömaja ette. Öist transporti kasutades on võimalik majutuse pealt kokku hoida, aga siis tasub eelistada ka korralikke bussifirmasid, eriti Kesk-Ameerikas.

Sulandu massi

  • Kui vähegi võimalik, reisi kellegagi koos. Ent ära jäta ka reisikaaslase puudumisel reisi ette võtmata. Sellisel juhul liitu teiste reisijatega koha peal.
  • Ära riietu väljakutsuvalt või liialt napilt – enamasti paistad sa nagunii 100 meetri pealt kohalike inimeste seast välja ja sageli võib meie jaoks tavapärane riietus konkreetse riigi inimestele ennekuulmatu olla.
  • Võta muuhulgas kaasa pikkade käistega, õhukesi ja heledaid riideid, et soojas kliimas mitte üle kuumeneda, aga olla sealjuures kaitstud ka igasuguste putukate eest. Lõuna-Ameerikasse võta kindlasti kaasa ka soe fliis ja vihma- ning tuulekindel jakk.
  • Naistel tasub heledad juuksed mõnel pool ka mütsi alla peita ja harjuda ütlema, et oled abielus (isegi kui ei ole), eriti üksi reisides.

Ära hoia kõiki mune ühes korvis

  • Ära kanna endaga suuri rahasummasid kaasas. Maanda riske, jagades raha laiali, kasutades peidukohti, kust seda liiga loogiline leida ei ole (nt sisetaskuga püksirihm, apteegikott vms). Kõhukott-rahatasku on nt üsna teada-tuntud koht ja seetõttu on sellest üsna lihtne ka ilma jääda.
  • Ära kanna passi igal pool kaasas. Pikema reisi jaoks tasub teha lisapass ja see ühes vaktsineerimispassi jm olulisega skaneerida (ning nt oma e-mailile saata).
  • Hoia alati natukene sularaha varuks, juhuks kui su kaart mõnes riigis ei tööta (eriti Maestro deebetkaart). Tasub kaasa võtta vähemalt kaks pangakaarti, et olla valmis juhuks, kui ühega midagi juhtub.

Pigem kontrolli kui usalda

  • Ole tähelepanelik oma asjadega igal pool. Kui sa nad unarusse jätad, siis sul neid suure tõenäosusega varsti enam ei ole. Piisab 10 sekundist. Ära ole liiga usaldav ka teiste reisijate suhtes.
  • Hoia alati sularahaautomaadi tšekid alles ja kontrolli, kas summa ja kaardi number selle peal on ikka õiged. Kui ei ole, siis tasub lähiajal konto väljavõtet kontrollida – võimalik, et keegi on su kaardile ligi pääsenud.
  • Ära unusta kontrollida, kas su krediitkaart ikka alles on. Olen kohanud reisijaid, kes on oma krediitkaardi koti sügavustesse peitnud ja nädalaid hiljem avastanud, et kaart on kadunud ning kontol haigutab suur 0.

Ole ettevalmistunud

  • Pangad pakuvad alati kehvemat kurssi kui mitteametlikud rahavahetused, ent viimastega tasub ka ettevaatlikum olla. Raha on mõistlik üle lugeda igal pool.
  • Tea vahetuskursse enne piiri ületamist. Piiril raha vahetades arvuta alati ka ise summa välja (isegi siis, kui sulle kalkulaatorist arvutuse tulemust näidatakse). Sageli saab piiril (aga mitte lennujaamas) parema vahetuskursi kui sisemaal.
  • Ole valmis selleks, et keegi võib su asjad hotellitoast ära varastada. Kõige nutikamad peidukohad, millest ma kuulnud olen, on nt WC poti veepaak, kuhu saab asjad veekindla koti sisse panna, padjapüür või musta pesu kott. Mina üldiselt oma asjade peitmisega nii palju vaeva ei näinud. Mõnel pool saab hinnalisemaid asju hoida ka võõrastemaja administraatori juures, aga sõltuvalt öömajast, ei ole see alati kõige turvalisem valik.
  • Ära peida oma asju nii, et sa hiljem neid ise enam üles ei leia või nad hotellituppa maha unustad. Samas tasub väärtuslikumad asjad silme alt igatahes ära panna, juhuks kui keegi tuppa tungib. Nt võib õhtusöögile minnes aknad sulgeda, kardinad ette tõmmata ja tuli põlema jätta, et tekitada mulje nagu oleks keegi toas.

Kuula teisi, aga usalda oma sisetunnet

  • Räägi teiste reisijatega ja kuula nende soovitusi, aga tee nii nagu sisetunne ütleb. Sageli inimesed liialdavad ja nende eelistused (nagu ka nende varasemad reisikogemused) on erinevad. Mul oleks paljud lahedad kohad nägemata jäänud, kui oleksin ainult teisi kuulanud. Samuti olen ka paljudes teiste inimeste poolt taevani kiidetud kohtades pettunud olnud, kuna olen seda sama juba varem korduvalt näinud.
  • Ära lase end liigselt mõjutada. Tavaliselt on jutud sellest, et miski on “ainus koht või aeg millegi tegemiseks” pelgalt kellegi oskuslik ja ennastsalgav müügitöö.
  • Tavaliselt on soodsamad ja sageli ka paremad öömajad reisigiidi soovitatud võõrastemajade läheduses. Vali koht selle järgi, kui turvaline tundub piirkond ja hotell ise. Rääkides reisiraamatutest, siis Kesk-Ameerika LP on päris ok, Lõuna-Ameerika omas on aga faktivigu ja vasturääkivusi.

Sea endale eelarve ja pea sellest kinni

  • Pikemal reisil arvuta välja soovitud päevaeelarve ja pea sellest kinni. Vajadusel pane oma kulud kirja.
  • Tingi! Tavaliselt on alati väike “mittekohaliku” puhver hindadesse sisse arvestatud. Ent ära ka liiale mine – eks see on ju loomulik, et turist rohkem maksab. Turul on enamasti võimalik esialgsest hinnast vaid 2/3 maksta.
  • Jälgi, kui palju kohalikud maksavad. Kui müüja teab, et sa oled kursis õigete hindadega, ei küsi ta ka sinu käest kosmilisi summasid.
  • Ära võrdle hindu koduga. See, et miski kusagil mujal oluliselt odavam on, ei tähenda seda, et see antud riigi kontekstis veel asja õige hind on. Üle makstes võid negatiivselt mõjutada nii kohalike elanike traditsioone ja ametialaseid eelistusi kui ka muuta elu kallimaks tulevastele reisijatele.

Ole siiras ja avatud, siis saad ka ise rohkem vastu

  • Ole avatud, siiras ja heatahtlik ning suhtle võimalikult palju kohalike inimestega, kuulates, mida nad sulle soovitavad (nt vaatamisväärsuste või toidukohtade osas). Mõnikord paisutavad nad ohutusega seotud teemasid küll suuremaks kui nad tegelikult on, aga siis vähemalt tead, mille suhtes ettevaatlik olla. Lisaks võid võita tuttava, kes sind hädas aitab.
  • Kui näed, et keegi ei soovi, et sa teda pildistad, siis austa seda.
  • Proovi inimeste üle selle põhjal mitte otsustada, kuidas nad välja näevad või kui heal järjel nad tunduvad. Kahjuks olen päris palju näinud seda, et reisijad vaatavad kohalikele elanikele õige pisut ülevalt alla.
  • Teisest küljest – ära ole liiga usaldav. Eriti inimeste suhtes, kelle äriideeks on teenida vahendustasu kohtadelt, kuhu ta sul öömaja leida aitab. Üks reisija oli sõna otseses mõttes paljaks varastatud pärast seda, kui ta võttis vastu küpsise, mida keegi talle bussis pakkus. Järgmisel hetkel leidis ta end haiglavoodist.

Kohanda ennast keskkonnale

  • Õpi ära vähemalt 10 kõige olulisemat lauset kohalikus keeles, nii on oluliselt lihtsam suhelda, eriti Ladina-Ameerikas. Samuti tasub kiiresti ära õppida numbrid, sest nii on parem tingida.
  • Ära torma mõtlemata maailma parandama. Kuigi soovid teha heategu, võib tänavalastele antud dollar või külaelanikele jäetud kommid neile omal moel hoopis karuteene teha, arvestades et kerjamise taga on sageli inimesed, kes sellest kasu lõikavad, ja hambahari ei pruugi olla kättesaadav igaühele. See kehtib ka paljude muude asjade kohta.
  • Ära võrdle kõike koduga. Üks osa reisimisest ongi proovida teise riigi toite ja saada aimu teisest kultuurist.
  • Kuigi enamus kohtades on soovitatav juua pudelivett, siis kasuta seal, kus vähegi võimalik korduvkasutatavat matkapudelit ja filtreeritud vett, et anda oma tagasihoidlik panus looduse säästmisele.

Võta kaasa hädatarvilik

  • Võta kaasa õhuke magamiskott, et saaksid vajadusel ka mustemas kohas ööbida. Mõnel pool läheb öösel (või nendel pikkadel bussireisidel) ka päris jahedaks, eriti Lõuna-Ameerikas.
  • Mind on enim aidanud head matkasaapad, kompass, pealamp, koodiga lukk, märkmik, reisigiid, apteegikott ja viimasel reisil ka duct tape. Pikemale reisile soovitan kaasa võtta mõned pildid Eestist ja oma inimestest – tore endal meenutada, aga hea teistelegi oma kodumaad tutvustada.
  • Apteegikoti sisu on individuaalne, aga üldiselt läheb pikemal reisil alati vaja midagi kõhuhädade, külmetusnähtude ja valu leevenduseks. Väike kraadiklaas ja reisimeditsiini raamat on samuti abiks, reisikindlustusest rääkimata.
  • Ja lõpetuseks – katseta ja proovi! Võid leida midagi uut ja kogeda midagi senitundmatut ning enamasti ei ole kaotada midagi. Õpi kogemustest, mis halvasti kätte maksavad, ja anna edasi head, mida kohtad oma teel.

8 replies on “Kuidas reisil olles ellu jääda?”

  1. väga hea kokkuvõte. tuletab nii mõnegi asja uuesti meelde, mille osas ajapikku hooletus kipub tekkima. hotellitoa peidukohtade rivisse võiks lisada ka laepealse – kui on selline plaatidest ripplagi, siis olen mingi suvalise plaadi paigast nihutanud ja mõned väärtuslikumad asjad laepeale pannud, Näiteks Aasias on inimesed veidi lühemad ja neil sealt laepealt suht niru asju otsida. Aga jah, peab meeles pidama, mis kuhu peidetud, eriti kui peidukohti mitmeid ja ööbimiskohast lahkuda tuleb hommikul vara peale lõbusat õhtut 😉

    1. Jah, see läks mul juba meelest! Keegi kunagi rääkis, et ta oli oma hotellitoas olnud, kui mingi sell koputas uksele ja ütles, et ta oli paar nädalat tagasi midagi lae alla unustanud. Läks sisse ja tõigi oma asjad välja 🙂

  2. Väga hea ülevaade. Lisaksin varustuse nimekirja kõrvatropid, mis aitavad öistel bussireisidel ja dormitooriumides magamise puhul ümbritsevast suminast eralduda. Eriti kasulikud bussis väikelaste läheduses ja juhul kui party hostelis midagi magamisesarnast oled plaaninud 😉
    Muu on isiklik eelistus. Ntx sain tuge ka telefoni salvestatud muusika ja mängudega aja surnuks löömisest lõputute öiste bussireiside ajal.
    Üksi reismine väga hirmus pole. Isegi blondile naisterahvale ja Kesk-Ameerkas. Loomulikult eeldab see terve mõistuse säilitamist ja vintis peaga õhtuse/öise kolamise minimeerimist. Mulle tungitigi kallale vaid Lõuna-Ameerikas (Kolumbia ja Uruguay) ja varajasel pealelõunal (siesta) ning mõlemal korral päästis halvemast keha külge nööritud daypack ning valju ehmatuskisa 🙂

  3. Vau, see on küll juba kogemus, kui 2 korda on kallale tungitud… Ma ei kujuta seda hästi ette! Kui keegi minult Vietnamis eelmisel aastal kaamerat käest ära üritas tirida, siis oli sellele järgnevalt mu pulsisagedus küll normist paar korda kiirem ja jalad värisesid tükk aega suurest ehmatusest. Ma ei taibanud isegi kiljatada 🙂

    Aga mulle meenus veel ka see, et küla koertest ja pärdikutest tasub eemale hoida, eriti tsivilisatsioonist kaugemates kohtades ja veel eriti, kui marutaudi süst on tegemata. Paljajalu käimisesse võiks ka skeptiliselt suhtuda, et vältida pahaaimamatult mingite putukate, skorpionite, madude jms otsa asutmist. Kõlab lihtsa asjana, aga ma kohtasin reisijaid, keda olid väidetavalt hammustanud isegi kalad, rääkimata muudest elukatest maa peal…

  4. Aitähh väga huvitavate lugude ja nõuannete eest. Pildid on ka väga-väga head ja ilusad. Olen ka ise paljudes samades kohtades reisinud, nii Ameerika madritel kui Aasias. Seega oli hulga äratundmise rõõmu.

Comments are closed.