Sellel nädalal mõtlesin teha midagi, millest ma varem kauge kaarega eemale olen hoidnud. Otsustasin sisestada paar pilti fotode hindamise keskkonda Fotokala. Aimasin, mis mind ees võib oodata, aga jäin oma enda uudishimule alla. Lisasin kaks fotot ja jäin ootama.

Vaatasin teistele autoritele antud arvustusi. Mõningase sirvimise järel jõudsin järeldusele, et asjaliku, õiglase kriitika kõrval leidub terve hulk ühetaolisi ja kitsarinnalisi kommentaare. Nagu peaks hea foto olema tehtud kindla malli järgi ja see, mis sellest erineb, klassifitseerub halvana.

Ja siis mulle turgatas, et kriitika andmine võib olla hoopis suurem test fotograafi oskustele kui pilt, mille ta hindamiseks netti üles on riputanud.

Ma hakkasin mõtlema, et hea fotograaf on ilmselt ka hea kriitik, sest ta on nõudlik nii enda kui ka teiste fotode suhtes. Hea kriitik ei pruugi aga hea fotograaf olla, tal võib olla loomupärane anne fotosid tunnetada. Kehv kriitik ei ole aga kindlasti hea fotograaf ja tal puudub kõige olulisem kriteerium fotode arvustamiseks – oskus näha mitte ainult ilusat pilti, vaid emotsiooni.

Fotosid võib hinnata tehnilisest küljest, analüüsida valgust ja teravust, hinnata kompositsiooni jne. Ent on veel midagi, mida foto endas kannab. Ja see võib sõltuvalt pildist kõik tavapärased hindamiskriteeriumid paigast lüüa. Nt foto, mille esiplaan on udune, võib tunduda tehniliselt ebakvaliteetne, kuid ometigi anda emotsiooni edasi sellise jõulisusega, et just see on põhjus, miks tegemist on hea fotoga. Tõsi, see on küll pigem erand kui reegel.

Kuidas seda midagi ära tunda? On seda võimalik üldse seletada? Ma usun, et julgus näha pealtnäha lohakates või tavapärastes fotodes erilist tuleb ainult ajaga ning pärast lugematu arvu fotode vaatamist. Kas sul on kunagi juhtunud, et sattudes vaatama aastaid tagasi tehtud fotosid, hindad sa kõrgemalt hoopis teisi fotosid, kui neid, mis sa tookord parimatena välja valisid?

Niisiis tasub kriitikaga olla ettevaatlik. Halb ja ebaõiglane kriitika ei ole mitte ainult mõttetu ärapanemine, vaid võib ka reeta sinu enda oskused.

Lõpetuseks tuleb küll mainida, et kommentaarid minu kahele testfotole on seni olnud üllatavalt leebed (vt siit ja sealt). Teistele hindeid ei ole ma veel andnud.

2 replies on “Fotokriitika Fotokalas”

  1. Tere Maris! Ilusad pildid! Sinu kriitika on asjakohane, olen seda omal nahal tunda saanud ning sellist õelust üldjuhul ei kohta välismaistes kriitika”punktides” üldse.

    Sa võiksid ka flickerisse kolida.

Comments are closed.