Namaste, Nepal

Pärast terve ööpäeva väldanud lennureise ning üht unetut ööd Delhi lennujaama magamiskõlbmatutel metalltoolidel, jõudsin viimaks oma kauaoodatud sihtpunkti, Nepali. Kümnest maailma kõrgeimast mäest, asuvad kaheksa just nimelt siin, sealhulgas tippude tipp Sagarmatha ehk Mt Everest. Kuuldused endise kuningriigi looduse imest olid mu uudishimu juba ammu võitnud, kui eelmisel aastal tärganud huvi ja aukartus kõrgmägede vastu …

Tagasi Indiasse

2006. aasta alguses veetsin kuu aega Indias. See oli mu esimene seljakotireis ja üldse esimene reis väljapoole Euroopat. Ja kuigi see riik tekitas minus vastakaid tundeid, sai just sellest korrast alguse reisikihk, mille ammendumise osas ilmselt niipea veel ohtu ei teki. Erksate värvide, teravate lõhnade, kakofooniliste helide ja unustamatute maitseelamustega, uskumatu ning absurdi piiril laveeriv …

Teekond Kesk-Ameerikas 2008

Nagu eelmises postituses lubasin, siis siin on pildid 4 aasta tagusest Kesk-Ameerikast. Täpsemalt Nicaraguast, Panamast ja Costa Ricast. Tagantjärele neid fotosid vaadates tuleb tunnistada, et mu stiil on tänaseks pisut muutunud. Kui varem armastasin pildistada telezoomiga, siis nüüd tundub laiem nurk hoopis omasem. Aga see ei ole ainus, mis muutunud on. Ka kohad, kuhu ma eelmisel …

Teekond läbi Kesk-Ameerika

Siin on viimased fotod eelmise aasta reisist, mille käigus sai muuhulgas läbitud ka El Salvador ja Honduras, Nicaragua ning Panama. El Salvadoris ja Hondurases veetsime mõlemas umbes nädalakese, aga et Nicaragua, Costa Rica ja Panama mõned aastad tagasi mul juba läbi käidud said, olime neist sel korral suuremalt jaolt ainult läbisõidul. Viimati mainitud kolme riigi fotod …

Pilk tagasi maiade maale

Sirvides Guatemalas tehtud pilte rüüpan sõõmu sealt kaasa toodud kanget musta kohvi. Maitse on tugev, spetsiifiline ja meeliergutav… nagu Guatemalagi oli. Tagantjärele fotosid vaadates üllatun, kui külluslikult kirju ja kultuuriliselt omanäoline see maiade maailm tänagi veel on. Üksteise järel meenuvad hetked, mis Guatemalas millegipoolest meeldejäävaks said ja mis ka alljärgnevatel fotodel suuremal või vähemal määral kajastust …

Atacama ja Iguazú

Vaatasin üle viimased fotod Lõuna-Ameerika mandrilt, millest üks osa on võetud maailma kõige kuivemas kõrbes Atacamas ja teine ühe maailma veerohkema joa, Iguazú juures. Mõned kuud tagasi kirjutasin Tšiilis piki Vaikse ookeani rannikut laiuvast soola- ja liivasegusest Atacamast ning 2,7 kilomeetri pikkusest ja oma 275st joast koosnevast Iguazúst ka lähemalt. Lisaks nende kohtade silmnähtavale erinevusele nagu Marsi maastikku meenutav …

Kõrbe ja mägede lummuses

Kui ma järjega oma Peruu fotodeni jõudsin, võisin tõdeda, et suurema osa seal oldud 2-3 nädalast olin ma pildistanud kõrbe ja mägesid. Tagantjärele mõeldes ei ole see ka üllatav, kuna just loodus oli Machu Picchu kõrval olnud see, mis mulle Peruus kõige meeldejäävamaid hetki pakkus. Sõitsime sadu kilomeetreid mööda sirge triibuna kulgevat Panamericana maanteed, mis …

Liueldes maa ja taeva vahel

Juhtusin Kolumbiasse mõned kuud tagasi. Lisaks mudavannile ja ühele unustamatule retkele kusagil põhjaranniku paksu metsa sees, meenub mulle see, kuidas ma esimest korda tõeliselt lendasin. Vähemalt nii see mulle tundus, kui ma mootorita paraplaaniga tol korral instruktori najal kanjoni kohal liuglesin. See oli fantastiline tunne. Lasta end õhuvooludel üles tõmmata, tagasi oru poole paisata ja …

Tuhandeid kilomeetreid põhjast lõunasse

Esimene sõna, mis mulle Lõuna-Ameerikaga assotsieerub, on “suur”. Esmajoones meenuvad need lõputuna tundunud bussireisid, mille käigus sai Kolumbia põhjaosas asuvast Cartagena nimelisest linnast Buenos Aireseni mööda maismaad vähemalt üle 8000 kilomeetri läbitud. Ka parima tahtmise korral saan oma rännakutest selles maailma otsas vaid pinnapealselt kirjutada. Kuidas saakski lühidalt kokku võtta 17,8 miljonile km2-le ulatuvat maa-ala, mis …